14. aprill 2016

Raamatute põnev maailm

Eesti keele tundides oleme terve nädala jooksul rääkinud raamatutest.
Meie klassi stendil seisab selline pilt:
Arutasime lastega, mida see mõttetera võiks tähendada. Muidugi jõudsime ühisele järeldusele, et raamatute lugemine teeb meid targaks, rikastab meie sõnavara ja paneb kaasa mõtlema.

Raamatuid on väga mitmesuguseid: tarkuseraamatuid, sõnaraamatuid, muinasjuturaamatuid, juturaamatuid jne jne.


Kõiki toredaid raamatuid ei ole meil võimalik osta ning seetõttu on väga hea võimalus laenutada raamatuid raamatukogust. Lugesime oma õpikust pala "Raamatukogus", kus Anna ja Aadam külastavad tädi Helmit, kes töötab raamatukogus:



 Jutukeses selgus, et Miku oli hooletu, määris oma raamatu ära ja ajas süü vanaema kaela. Töövihikus jutustasime pildiseeria järgi, kuidas see äpardus võis Mikul juhtuda:


Õpetaja luges ette õpetliku loo "Nimetu raamat", mis pärineb väga vanast 2. klassi õpikust aastast 1982:
Arutasime, kuidas saame meie oma kooliõpikuid ja vihikuid paremini hoida. Igaüks vaatas üle oma koolitarbed. Selgus, et päris mitmel lapsel ei ole õpiku ümber ei paberit ega kilekaasi.

Meil on väga palju toredaid lastekirjanikke, kes on kirjutanud või kirjutavad lastele vahvaid raamatuid. Meie tutvusime Leelo Tungla, Eno Raua ja Edgar Valteri raamatutega. Saime tuttavaks raamatutegelaste Sipsiku ja Krõlliga, lugesime nende tegelaste kohta ja täitsime ka töövihiku harjutust:

Õpetaja luges ette loo "Sipsiku reis kuule" ja loo üle arutledes jõudsime oma juturännakutel ka kosmosesse, päikesesüsteemi ning arutlesime, kas elu Marsil oleks võimalik. Sel nädalal oli kosmonautikapäev, seega väga sobilik teema =)

Kunstitunnis joonistasime igaüks vabal valikul kas siis Sipsikut või Krõlli:


Vaatasime slaidiprogrammi "Raamatud":



Nüüd panime oma mälu proovile ja vaatasime kui tähelepanelikult olime kuulanud-vaadanud slaidiprogrammi, sest paaristöös tuli omavahel kokku sobitada raamatute kohta käivad mõistatused:




Nüüd valisime ühiselt välja kõige enam meeldinud mõistatuse ja kirjutasime selle abijoontega vihikusse:

Õpetaja näitas ühte väga-väga vana piiblit aastast 1861. Piibli kaaned on tehtud puust ja kaetud nahaga. Vahetunnis püüdsid lapsed piibli vanaaegset kirjaviisi lugeda, aga jäid hätta.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar